1920-1944

Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal rajas parkal Juhan Susi Tallinnas nahatööstuse “Linda”, mis asus aadressil Suur-Pärnu mnt 87. Tegeleti kodumaiste toornahkade parkimisega, valmistoodanguks olid “igat seltsi nahad, alates tallanahkadest ja lõpetades peenemate nahkadega.”. Toodang jäi täielikult kodumaale, kuna selleaegsetele tavadele vastavalt kaitsesid kõik riigid oma turge kõrgete importtollidega ja Eesti firmadel neist reeglina läbi murda ei õnnestunud. Huvitav on märkida, et nahavabriku “Linda” uus ja suur tootmishoone, mis valmis 1930. aasta detsembris, ehitati puhtalt omavahenditest ja ilma laenudeta. Tollastes majandustingimustes oli tegu üsna haruldase juhtumiga. “Linda” uues vabrikus töötas 50 inimest, tegeleti nii nahaparkimise kui ka erinevate nahkesemete valmistamisega. Kõnealune hoone on säilinud tänapäevani, uueks aadressiks on tal Pärnu mnt 132, majale on tehtud suur juurdeehitus ja seal asub praegu trükikoda Aldus. Nõukogude perioodil tegutses neis ruumides tekstiilivabrik “Keila”. Esimese Wabariigi ajal töötas Tallinnas mitmeid nahkkindatootjaid, samuti tegutses palju karusnaha parkimisega tegelevaid ettevõtteid.

 

1945-1962

Pärast sõda alustasid endiste omanike rajatud ettevõtete baasil tegevust riiklikud käsitööliste artellid: tekstiili- ja nahatööndusartellid “Sangar” Tartus, “Kiir” Pärnus, “Viru Ühendus” Rakveres, “Kalev” Raplas; nahatööndusartellid “Soliid”, “Priima”, “Võit” ja “Toodang” Tallinnas. Kindaid toodeti nahkkindatööstuse artellis “Energia” ja kudumistööliste artellis “Vill”; karusnahast tooted valmisid Tallinna Õmblusvabrikus, milline oli V. Klementi nimelise õmblustootmiskoondise (hilisem AS PTA) eelkäija.

 

1963-1992

1962/63. aastal koondas punavõim osa seni eraldi tegutsenud artelle ja muid tootmisüksusi üheks suureks ettevõtteks, mille nimeks sai Nahkgalanteriikombinaat Linda.

Nõukogude võimu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise käigus lõppesid ka plaanimajanduslikud tellimused ja 1990ndate alguses riiklik aktsiaselts Linda osaliselt erastati, osaliselt likvideeriti. Kunagistest suurettevõtte osakondadest toimib lisaks Lindantele tänaseni AS Galvi-Linda Viljandis.

 

1993 – …

1993- firma asutamine ja käivitamine – ostsime seadmeid ja materjale, võtsime tööle riiklikust firmast vallandatud ja ka uusi inimesi, üritasime leida oma toodetele ja teenustele turgu, seda peamiselt Skandinaaviamaades. Esimestel aastatel toimus tootmine rendipindadel Lasnamäel ja Koplis.

1996. aastast alates oleme olnud praktikakohaks arvukatele Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli, Tallinna Kergetööstustehnikumi, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse ja Kuressaare Ametikooli moe-, rõivatootmise- ja nahavaldkonna erialade tudengitele ja õpilastele.

1998 ostsime tootmishoone Koplis Kilbi tn 6, kus tegutseme tänaseni.

1999. aastast on meil kaubamärgi “Linda” kasutamise ainuõigus klassides 18, 25, 35 ja 42.

2008. aastal osalesime asutajaliikmena valdkonna erialaorganisatsiooni- Eesti Karusnahaliidu- asutamisel.

Töötajate arv on kogu ettevõtte tegutsemise aja püsinud stabiilselt 20 ümber, hetkel töötab firmas 15 inimest. Lindante on rajanud ja veavad seda tänaseni juhataja Tarmo Kattago ja tootmisjuht Eeva Ojamets. Oma tegutsemisaastate jooksul oleme võitnud arvukalt Eesti riigihangete konkursse ja tarninud erinevaid kindaid Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile, suure osa toodangust ekspordime ja seda nii tellijate kui ka Linda kaubamärgi all. Meie firma on ainus nahkkinnaste tööstuslikul tasemel tootja Eestis.